Fonográfa – vuosttaš báddenteknihkka
Fonografa leai vuosttaš teknihkka báddet, vurket ja geardduhit jiena. Rusttet fuomášuvvui Thomas Edisonas 1877, muhto leai easká 1890-logu rájis go geavahuvvui eanet, go molssui jietnaguoddi stanniolfolies vaksarullái.
Fonográfa lea ollát mekánalaš teknihkka ja ii gáibit el-rávnnji doaibmat. Ii gávdno mikrofovdna, gievrudeaddji dehe skájan fonográfas – dávjá vaksarullá jođii fjeadara vehkiin mii lea diibmohámis.
Árviesjávrries Afrihkái
Mekánalaš teknihkka, ja maid go sáhtii ráhkadit rusttegiid unnin ja álkin, fonográfa šattai bivnnut teknihkka dokumenteret jiena ja musihka čoagginmátkkiin ja ekspedišuvnnain guovlluide guhkkin eret gávpogiin.
Karl Tiréna juoiganbáddemiid lassin, mii álggahuvvui dálvemárkaniin Árviesjávrries ja Árjepluoves 1913, de Etnografiska museet Stockholmmas doarjjui 1910-logus máŋggaid ekspedišuvnnaid Afrihkái, Australiai, Lulleamerihkii ja Ruonáeatnamii. Maid suopman- ja álbmotmuitovuorkkát Ruoŧas fonográfabáddejedje dán áiggi.
Báddet ja guldalit
Go bádde de lávlu dehe čuojaha fonográfatráhttii. Dan seakkes geažis lea jietnadoassa mas lea membrána, gos hervennállu lea. Membrána nuppástuhttá jietnabáruid lihkastagaide ja nállu čuvvo daid ja herve luotta dan jorri vaksarullái.
Go galggai guldalit de jorgalii manu ja lonuhii jietnadossui jorba náluin. Nállu čuvvo jietnaluotta vulos ja bajás dan jorri váksarullás, membrána nuppástuhttá lihkastaga jietnabárrui mii de leavvá tráhta bokte.
Vaksarulláid lea váttis merket
Váksarulláid leai váttis merket, go dain ii lean etikeahtta gasku dego grammofovdnaskerruin. Dan sajis álggahuvvui ja loahpahuvvui bádden dáinna ahte muitalii mii leai báddemis – dagai dan ovdal ja maŋŋil báddema.
Fonografá leavttu sáhtii maid muktit – dađi jođáneappo báddenleaktu leai dađi buoret jietnakvalitehta muhto de šattai oanibut báddenáigi. Jus galggai mearridit rivttes čuojahanleavttu de muhtimiin báddii referánsašuoŋa.
Karl Tirén ja fonografa
Karl Tirén leai oahppan geavahit fonografa Yngve Laurellas Etnografiska museas, guhte leai oahppan teknihka dan dalle máilmmenjunuš dutkanvuorkkás álbmotmusihkas olles máilmmis, Berliner Phonogramm-Archiv Berlinas.
Tiréna báddemiin gullá got son muitala daid báddemiid birra berlinvuorkká vuogi mielde – gii galgá juoigat ja maid galgá juoigat – ja dieđiha referánsašuoŋa stevnenbiippuin ovddešáiggi kammaršuoŋain (a1=435 Hertz).
Tiréna báddemiid sirdin
Go sirdá fonografarulláid otne de dahkko ođđadáigasepmosiid, elektrovnnalaš mášiinnain. Karl Tiréna fonografabáddemat leat daid maŋemus jahkelogiid moddii sirdojuvvon. Jagi 1984 sirdojuvvojedje rullabáttiide Anders Schillingas ovddit Arkivet för ljud och bild (otne lea Kungl. Biblioteketa ossodat audiovisuála mediaide). Jagiid 1990 birra dahkkui sirdin Sveriges Radios, Mats Brolinas ja Inger Stenmanas.
Sullii 40 Tiréna báddemiin, , Gunnar Ternhag válljen, almmuhuvvojedje cd:s 2003 (Samiska röster, Svea fonogram SVCD 9). Teknihkalaš válmmaštallama dagai Kjell Lolax, AIM Studio. Cd-skearru veršuvnnat Tiréna fonografarulláin leat mielde dán webbaovdanbuktimii.
Kommentarer